Igapäevane jalutuskäik on meie koerte jaoks väga tähtis asi, sama väärtuslik, nagu meie jaoks on väärtuslik hea raamatu lugemine või lemmikfilmi vaatamine. Aga kui visata pilk jalutuskäigu peale koera aktiivsuse rahuldamise nurga alt, siis ilmneb, et jalutuskäik ei rahulda linnas elava koera liikumise vajadusi. Väga vähe on neid koera omanikke, kes saavad liikuda oma koera kiirusega. Probleem süveneb, kui koer jalutab ainult rihma otsas.
Selleks et näitustel ilusasti liikuda, peab koeral olema korrektselt väljaarenenud muskulatuur. Selleks peab koeral olema võimalus joosta vabalt nii traavis, kui ka galopis, sest siis töötavad erinevad lihased ja koer areneb proportsionaalselt mitu korda nädalas, ideaaljuhul iga päev.
Mõned peremehed lahendavad selle probleemi pannes oma koera jooksma jalgratta kõrval. Sellega tuleb olla hästi ettevaatlik, sest suure füüsilise koormuse võib anda ainult täiskasvanud koerale, mis dalmaatslase puhul on umbes pooleteiseaastaselt.
Väga hea harjutus koerale on ujumine ja lumes jooksmine, mis meie kliimas on kahjuks võimalik liiga lühikese perioodi jooksul. Peale hädavajaliku kehalise liikumise peab koeral olema võimalus teha ajutööd.
Millega saab siis tegeleda aastaringselt ja iga ilmaga ning mis ühendab endas nii füüsilist, kui ka ajutööd? Vastus on üks: agility!
Agility on inglisekeelne sõna, mis tähendab paindlikkust ja osavust. See rahvusvaheline spordiala on pärit Inglistmaalt. Eestis tutvustati agilityt esmakordselt 1991. aastal Soome koerakasvatajate poolt ja tänaseks on Eestis unbes viiskümmend selle ala harrastajat, aga agility populaarsus Eestis kasvab pidevalt. 2004. aasta jooksul on Eestis olnud 4 agility võistlust, millised organiseeris Tarkade Koerte Klubi ja millistest võttis osa mõnikümmend koera Eestist, Soomest ja Lätist, nende hulgas ka üks dalmaatslane.
Eestis on see ikka päris uus spordiala, mujal maailmas on agility ülipopulaarne ning juba mitu aastat viiakse läbi FCI Maailma Meistrivõistlus, 2004. aastal MMis Itaalias osales esimest korda ka Eesti meeskond (Sirje Tammsalu väikese puudliga Axy ja Anne Tammiksalu border-colliega Diksi). Nende muljedega saate tutvuda ajakirjas Koer (2004 a. nr 4). 2005.a kümnes (!) agility MM viiakse läbi Hispaanias, ja ma julgen pakkuda, et see kord läheb Eestist sinna võistlema juba rohkem koeri.
Isegi kui te ei kavatse võtta osa MMis, annab agility teile suurepärase võimaluse hoida oma koera vormis, sest agility on ala, kus koertel tuleb ronida ja tasakaalu hoida, üle takistuste ja läbi rõngaste hüpata, tunnelites roomata, slaalomit joosta ja viie sekundi jooksul vaikselt laua peal püsida. Võistlustel peab koer läbima neid erinevaid takistusi määratud aja jooksul. Agility raja pikkus on 100-200 meetrit, takistusi on rajal 12-20. Koerajuhi ülesandeks rajal on juhtida koera hääle ja kehakeele abil. Takistuste järjekord on erinev igal võistlustel, selle paneb enne võistlust paika kohtunik.
Agility võistlustest võivad osa võtta kõik koerad, sest hariva ja sportlikku tegevuse abil sotsialiseeritakse koeri ja agility nõuab koera ja koerajuhi vahelist koostööd. Eestis võivad tõupaberiteta koerad võistelda ainult mitteametlikel võistlustel. Agilitys on 3 võistlusklassi, võistlusklasside rajad erinevad pikkuse, raskusastme ja raja soorituskiiruse poolest. Koerad on jagatud kolme võistlusrühma: mini, midi ja maxi, viimasesse kuuluvad koerad turjakõrgusega alates 43 cm, mis tähendab, et dalmaatslased on ühes võistlusrühmas border colliede, belgia lambakoerte, labradoride, saksa lambakoerte, dobermannide, austraalia karjakoerte ja bokseritega.
Dalmaatsia koer on osav, kiire, taibukas ja aktiivne koer, kellel jätkub tegutsemistahet ja energiat. Sellisele enesekindlale koerale pole mingit probleemi kõigi nende takistuste läbimisega. Aga isegi juhul kui teie koer on arglik, on agility eriti soovitatav, sest agility abil saab temast väga ruttu sotsialiseeritud ja enesekindel koer.
Millal peab tutvustama oma koerale agilityt? Kasvõi kohe kui kutsikas koju saabub. Samas võib agilityga tegeleda ka vanem koer, kes on juba oma näituse karjääri lõpetanud, põhiline, et ta tervis on korras. Selleks, et võistlustest osa võtta, peab koer olema vähemalt 18 kuud vana.
Kuna agility harrastamise jaoks on vaja spetsiaalset platsi ja takistusi, siis leida sobivat kohta, kus trennis käia, on päris raske. Antud hetkel tegeleb kõige aktiivsemalt agility populariseerimisega Tarkade Koerte Klubi, kellel on olemas agility hall kvaliteetsete takistustega ja viis väga toredat treenerit. Tartus arendab agilityt Koeraspordiliit.
Mõned huvitavad lingid:
Agility ajalugu - http://www.hot.ee/onyks/2003/agajalugu.htm
Agility takistused - http://www.retriiver.ee/agility.htm
Tarkade koerte klubi - http://www.tako.ee
Eesti Koeraspordiliit www.koerasport.ee
Agility võistluste eeskirjad www.zone.ee/dals/eeskirjad.html
Mõned fotod eesti koertest http://www.tradenet.ee/~kaido/gallery/august2004?page=7