MIDA TRENNILE KAASA VÕTTA

Kontrolli, kas sul on kõik kaasas?

Enda jaoks:

- mugavad riided ja vahetusjalatsid

- kott maiuste jaoks

- joogivesi

- päevik (kuhu kirja panna enda jaoks mõeldud informatsiooni)

- klikker (soovi korral)

- terve, õnnelik, energiline ja näljane koer

- hea tuju

- raha (v.a. ettemaksu juhul)

Koera jaoks:

- pehmest nahast jalutus- ja kaelarihm (mitte poov ega poolpoov)

- matt (koeraese), veel parem puur

- tekk-mantel (talvel on kohustuslik)

- joogivesi (talvel termoses soe vesi) ja kauss

- maiused (vähemal poolkilo)

- mänguasjad

- kakakotid.

AGILITY TRENN

Enne trenni

- Tule trenni 5-10 min enne algust. Pane koer rihma otsa ja jaluta temaga väljas (jälgi, et koer on teinud kõik oma hädad enne halli/platsile minekut). Kui koer on kakka teinud, korista ära.

- Hallis vaheta jalatseid ja puhasta koera käppasid (vajadusel ka kõhu).

- Tee soojendusharjutusi nii koerale, kui endale.

- Vaata, kas treenerile on abi vaja raja ehitamisel. Mida rohkem inimesi aitavad, seda kiiremine rada ehitatakse, seda rohkem te jõuate trennis harjutusi teha.

Trennis

1. Kõik koerad peavad olema rihma otsas või veel parem - puurides, kui nad ei soorita harjutusi. Kui sa ootad oma järjekorda, ära väsita koera - ignorerei, vahel paku talle juua või vii ta “tualetti”.
2. Ole kindel, et harjutus ja takistused on ohutud koera jaoks.
3. Alati kiida koera, mida rohkem seda parem. Ära unusta, et koer tegi seda mida sa palusid. Koer pole süüdi J
4. Kui koer paneb jooksu harjutuse ajal, kutsu teda enda juurde, aga ainult üks kord. Kui koer esimesel kutsumisel ei tulnud tagasi, jookse minema ja kui koer järgneb sulle, kiida teda. Lase teisel trenni teha J

Peale trenni

Jaluta koeraga. Tee talle venitusharjutused.

Laula, kui tahad. Näita koerale, et sulle ka trenn meeldis J

Kodus täita trennipäevik. Unista järgmisest trennist.

AGILITY JA OHUTUS

SOOJENDUSHARJUTUSED
Enda ja koera soojendus peaks olulise osana kuuluma iga treening- ja võistluskorra juurde (rituaal), et koer võiks turvaliselt ja põhjalikult sooritada kõiki harjutusi.
Soojendust alustatakse koera jalutamisega, mis peaks kestma 5-10 minutit, sellele järgneb vahelduva kiirusega liikumine (koer kõnnib ja jookseb rihma otsas, talle viisatakse pall) ja sellel etapil võib teha ka erinevaid soojendusharjutusi. Soojendus lõpetatakse 5-10 minutit enne starti, et koera hingamisrütm jõuaks normaliseeruda.

Soojendusharjutusi:
- keeruta (ringid vasakule ja paremale),
- kaheksa (jalgade vahel),
- slalom (jalgade vahel),
- reveranss (aitähh, ehk kummardus),
- kaelasirutus (alla, ülesse, vasakule/paremale),
- rooma,
- tagurda,
- ringi,
- vasak/parem,
- naha tõstmine (massaaz),
- ning kaugjuhtimine, kõrvale, siia, tagasi, eemale (out), hõõrumine.

TRENN
Enne trenni peab koer kõik oma hädad ära tegema. Igat trenni tuleb alustada korrates eelmisel tunnil õpitust ja lõpeda kohe, kui koer väsib.
Harjutuste sooritamisel pange erilist tähelepanu eeskirjades toodud karistuspunktidele: need on mäeldud välja just koera ohutuse tagamiseks. Näiteks, kui koer astub kontaktpinna peale, siis ei kukku ta kiirustades poomilt alla.
Iga harjutus tehakse aeglaselt ja rihma otsas, kuni koerale on absoluutselt selge takistuse ületamise tehnika, siis hakatakse kiirust arendama.

LIHASTE JAHUTAMINE
Kui peale trenni koera ei jahutata, siis koguneb lihastesse piimhappeid ja koera lihased on järgmisel päeval kanged ja valusad. Seega ei tohi peale trenni koera kohe autosse panna, selle asemel peaks temaga rahulikult liikuma: rihmata või rihma otsas, et lihased saaksid hapnikku ja verd, mille tulemusena kiireneb jääkainete kehast väljumine ja lihaste taastumine.

VENITUSHARJUTUSED
Lihaste venitamine on parim liikuvuse suurendamise vahend. Venitused kiirendavad lihaste ainevahetust ja jõu lisandumist, soodustavad piimhapete eemaldumist ja parandavad vereringet. Iga tunni lpus tuleb lihaseid venitada lõpuni, see kiirendab taastumist ja hoiab ära lihaste valusaks muutumise peale koormust.
Kunagi ei tohi venitada külmi lihaseid, nii on suur rebestuste tekkimise oht. Venitus peab alati olema ühtlane, mitte kunagi tiriv ega rebiv. Venitusi võib korrata 2-3 korda, venituse pikkusega 5-30 sekundit kord.

PÜSIVUS STARDIS

Kasuta agilitys kõiki neid võtted, mida kasutad püsivuse treenimisel sõnakuulelikkuses. Lisaks:

1. pane koer alati istuma pehmele alusele;

2. õpeta koerale seda, et ta võib startida ainult suulise käsu korral. Ära kasuta käemärke – koer võib kogemata võistlustel eksida, kui talle tundub, et sina kutsusid teda;

3. provotseeri koera, öeldes midagi muud, mõne täitsa tavalise sõna, näiteks “kass” või “vorst”. Kui koer enneaegselt stardib, pane ta tagasi, ära ütle midagi. Kui koer saab sellega hakkama, provotseeri teda uuesti, kasutades mingit muud sõna näiteks, “auto” ja lisades sellele käemärgi;

4. võta koer rihma otsa ja pane ta istuma. Tiri kergelt rihmast ja kiida koera istumise eest;

5. pane koer istuma, mine jookse ise rada läbi, hüppa, plaksuta, tule tagasi ja premeeri;

6. kui koer püsib stardis istu-asendis halvasti, proovi püsivust lama-asendis. Olenemata sellest, millise asendi sa valid, on põhiline, et koer ei “varastaks” stardis. Et vältida seda, et lamavast asendist stardinud koer ajaks esimese tõkke pulga maha (statistika kohaselt on suurem tõenäosus esimese tõkke maha ajamiseks, kui koer stardib lama-asendist), pane ta tõkkest piisavalt kaugele (selleks on stardil 7 m tühjad maad mõeldudki J);

7. ära kunagi luba koeral joosta edasi, kui ta on stardis “varastanud”. Pane ta rahulikult tagasi ning treeni püsivust veel ja veel. Kul sul on „närvid läbi“, pane koer rihma otsa ja mine jalutama. Ära enam täna trenni tee!

8. kui koer püsib stardis superhästi, provotseeri teda niimoodi: pane ta stardis istuma ja ise mine mängi teise koeraga;

9. kuna võistlustel juhtub sageli nii, et stardis on koera selja taga väga palju inimesi ja mõnikord ka koeri, tasub ka sellist olukorda treeningul eraldi treenida.

KONTAKTPINNAD

Kontaktesemete (A, poom ja kiik) iseloomulikuks tunnuseks on kontaktpind, mis asetseb mõlemal pool takistust ning on 90 cm suurune ala, mida koer peab takistusele minnes ja seda läbides kindasti puudutama.

Kontaktesemeid peetakse üheks raskemaks osaks agility harrastamisel, kuna koer peab tajuma, et kontaktalast ei tohi üle hüpata, vaid seda peab kindlasti puudutama. Seetõttu tuleb õpetamisel olla järjekindel ja tähelepanelik. On olemas mitu varianti, kuidas kontaktpinna puudutamist koerale selgeks teha: näiteks pannakse rõngas või hoitakse käsi, et koer roniks alt või pannakse ala algusesse toidutükke või koera lemmikmänguasju. Kaasaaegses agilitys üritatakse kontaktpinna puudutamist viia refleksi tasemele. Üldjuhul peab koer käsu peale minema takistuse algsusala kontaktpinnale ja jääma sinna seisma kuni tuleb käsk “edasi”, siis ta peab jooksma teisele kontaktpinnale ja jääma sinna seisma ja püsima (vaatamata sellele mida teeb koerajuht ja kuhu ta läheb) kuni tuleb käsk liikuda järgmise takistuse suunas. Võistlustel öeldakse need käsud nii kiiresti ja õigeaegselt, et harjumatu silm ei märkagi, et koer oleks kontaktpinnal seisnud.

Õpetamise tehnika tundub ülilihtne: kohe kui koeral on kõik neli käppa kontaktpinnal, tuleb teda kiita ja anda maiust. Jälgitakse, et koer ei saaks kiitus ega maiust kui ta on juba maas. Kontaktpind muutub koera jaoks ruttu kõige paremaks kohaks maailmas, hiljem tuleb lihtsalt töötada püsivuse kallal: koer ei tohi käsuta sealt lahkuda isegi kui koerajuht jookseb minema või kukkub. Lisatakse ka segavad faktorid, et võistlustel koer ikka teeks kõik õieti. Praktikas on kõik see natukene keerulisem, sest kuna agility meeldib koertele väga, siis kipuvad nad jooksma kiiresti ja kontaktpindadest üle hüppama, sest tahavad läbida järgmist takistust. Nii, et esimesed paar kuud tuleb kontaktpindu treenides alati hoida koera rihma otsas, et ta eksida ei saaks. Selleks, et koer võistlustel kasvõi ühe käpaga kontaktpinnale astuks, peab ta trennis alati astuma kontaktpinnale kõikide käpadega (suurtele tõugudele lubatakse seista kontaktpinnal nii, et kaks käppa on kontaktalal ja kaks on maas). Kui koer omavoliliselt kontaktpinnalt lahkub, tuleb ta peatada ja tagasi viia nii kaua, kuni koer saab aru, et on mõtetu kiirustada, nagunii järgmisele takistusele ei lasta.

Ø1.kui koer lahkub kontaktpinnalt omavoliliselt, peab koerajuht vaikselt ja mitte-emotsionaalselt panema koera tagakäpad (väikestel tõugudel kõik neli käppa) kontaktpinna peale ja siis kiitma koera ja andma maiust;

Ø2.kui hakkame püsivust arendama ise liikudes ning koer lahkub kontaktpinnalt ja järgneb meile, tuleb ta vaikselt ja rahulikult tagasi kontaktpinnale (suured tõud: tagakäpad) viia ja uuesti ära minna, nii kaugele, kui kaugele konkreetne koer lubab, siis tulla tagasi ja premeerida. Koerajuht peab teostama korrektsiooni nii kaua, kui vajalik selleks, et koer ei lahkuks kontaktpinnalt ilma loata;

Ø3.kui koer ilusasti püsib, tuleme tagasi, premeerime ja siis anname kas vabastava käsu või käsu järgmise takistuse kohta. Mitte kunagi ei kutsuta trennis koera kaugemalt, alati tuleb tagasi minna samasse kohta, kus tegelikult võistlustel olete ja sealt koos edasi liikuda;

Ø4.ainult üks käsk antakse igal kontaktpinnaga takistusel, näiteks “roni” või “edasi”;

Ø5.ära tüüta koera suure hulga käskudega, nagu: “Oota! Oota! Tasa! Vaikselt! Rahu!” Me võime käskida koeral seista ainult kontaktpinnal. Ära korda seda käsku. Kui koer ei täida käsku, peab koerajuht viivitamatult ja mitteemotsionaalselt (ja olles vait) rihma abil teda parandama. Monoloog iseendaga pole vajalik. Mida vähem te trennis rajal koeraga “räägite”, seda parem, sest tegelikult võistlustel nende kiirustega ei jõua te “lobiseda” ja kui teil endal pole harjumust õieti käituda, siis saate suure shokki juba esimesel võistlusel: närvidest liiguvad koerad võistlustel palju kiiremini, kui nad seda trennis teevad;

Ø6.kui koerajuht on platsil “jalutanud”, tuleb ta alati tagasi koera kõrvale ja näitab talle kuhu ta nüüd jooksma peab. Mitte kunagi ei tohi näidata loata kontaktpinnalt lahkunud koerale negatiivsed emotsioone ja eriti kui on ta nüüd koos teiega tagasi kontaktpinnal;

Ø7.koera tagasi panemisel olge väga ettevaatlikud ja ärge tehke koerale haiget: ühe käega võtke koer kaelarihmast kinni, teise käega rahulikult kõhu alt ja pange ta kontaktpinnale tagasi. Oodake, kuni koer kontaktpinnal rahuneb ning siis kiitke ja premeerige;

Ø8.ärge unustage, et nende takistuste ületamise õige tehnika seisneb selles, et koer mitte hüppab, vaid kõnnib (ronib) peale ja alla.

Loe lisaks...